Kas tunned, et mõtted keerlevad pidevalt võimalike probleemide ümber – mis siis, kui midagi juhtub, kas ma saan hakkama, kas ma tegin õigesti, mis saab edasi... Võib-olla on sul raske lõõgastuda, uinuda või lihtsalt hetkekski muretsemisest eemalduda. Mõnikord võib ärevus võtta nii palju tähelepanu, et igapäevased tegemised tunduvad tavapärasest palju koormavamad.

Ärevus on loomulik reaktsioon olukordadele, mida tajume ebakindla, keerulise või ohustavana. Teatud määral aitab ärevus meil olla tähelepanelik, valmistuda väljakutseteks ja teha olulisi otsuseid.

Mõnikord muutub sisemine pinge nii püsivaks, et hakkab mõjutama und, keskendumist, suhteid ja igapäevast toimetulekut. Muretsemine on muutunud nii tavaliseks, et ei oskagi enam teisiti ning keha on justkui kogu aeg valvel ja pinges. Võib tekkida tunne, et puhata või lõõgastuda ei õnnestu ning isegi rahulikum hetk ei tekita enam päriselt turvatunnet.

Isegi siis, kui väliselt on kõik justkui korras, võib sees olla tunne, et midagi halba võib iga hetk juhtuda. Ärevus võib mõjutada nii mõtteid, emotsioone kui ka kehalist enesetunnet. Näiteks võivad esineda:

• pidev muretsemine ja üle mõtlemine;
• rahutus ja sisemine pinge;
• raskused lõõgastumisel;
• keskendumisraskused;
• unehäired;
• südamekloppimine või pingetunne rinnus;
• lihaspinged;
• suurenenud ärrituvus;
• hirm eksida, ebaõnnestuda või kaotada kontroll olukorra üle.

Mõnikord võib ärevus olla seotud konkreetse olukorraga, näiteks tervise, töö või suhetega. Teinekord on raske täpselt aru saada, mille pärast mure tekib, kuid sisemine pinge on siiski pidevalt olemas.

Psühholoogi poole tasub pöörduda siis, kui ärevus või muretsemine:

• kestab pikemat aega;
• hakkab mõjutama tööd, suhteid või igapäevast toimetulekut;
• põhjustab märkimisväärset väsimust või kurnatust;
• segab und või puhkamist;
• piirab tegevusi, mida soovid teha;
• tekitab tunde, et ei tule olukorraga enam üksi toime.

Abi otsimiseks ei pea ootama hetke, mil olukord muutub väga raskeks. Sageli on kasulik pöörduda juba siis, kui tunned, et pidev pinge või muretsemine hakkab elukvaliteeti vähendama.

Me ei pea kohe leidma üht põhjust, miks ärevus tekkis. Olulisem on kõigepealt mõista, kuidas see sinu puhul toimib – millest mure alguse saab, mis seda alal hoiab ja kuidas see sinu igapäevaelu mõjutab. Sageli kujuneb ärevus välja mitme teguri koosmõjul ning iga inimese kogemus on erinev.

Koos saame uurida:

• millised olukorrad või mõtted ärevust käivitavad;
• kuidas ärevus mõjutab sinu käitumist ja igapäevaelu;
• millised toimetulekuviisid aitavad ning millised võivad ärevust hoopis süvendada;
• kuidas tulla paremini toime ebakindluse, hirmude ja muremõtetega.

Kohtumistel räägime sinu kogemusest ja otsime viise, mis aitaksid ärevuse mõju vähendada ning taastada suuremat sisemist tasakaalu.

Vastuvõtt toimub sinu tempos. Sa ei pea kohe kõigest rääkima ega teadma täpselt, miks sul nii raske on. Mõnikord tuleb inimene vastuvõtule lihtsalt tundega, et ta on väsinud pidevast pingest või muretsemisest. Sellest piisab alustamiseks.

Sõltuvalt sinu olukorrast võib töö hõlmata näiteks:

• ärevust tekitavate mõtte- ja käitumismustrite mõistmist;
• toimetulekuoskuste arendamist;
• stressi vähendamise võimaluste leidmist;
• emotsioonide paremat mõistmist ja reguleerimist;
• enesekindluse ja turvatunde tugevdamist;
• keeruliste elusündmuste või kogemuste läbitöötamist.

Eesmärk ei ole kõiki muremõtteid täielikult kaotada, vaid õppida nendega toime tulema viisil, mis võimaldab elada täisväärtuslikumat ja rahulikumat elu.

Sa ei pea ennast minu vastuvõtule tulemiseks kuidagi „korda tegema“ ega teadma, kuidas oma muredest „õigesti“ rääkida.

Mõnikord aitab juba see, kui saad oma mõtteid ja kogemusi jagada turvalises ruumis inimesega, kes kuulab, aitab toimuvat mõista ning koos sinuga uusi võimalusi otsib.

Oled oodatud minuga ühendust võtma.