Terviseprobleemidega ja raske haigusega seotud psühholoogilised raskused

Haigestumine võib mõjutada palju enamat kui ainult füüsilist tervist. Tõsine diagnoos, pikaajaline haigus, kroonilised terviseprobleemid või keeruline raviteekond võivad tuua kaasa ärevust, kurbust, ebakindlust ja küsimusi tuleviku kohta.



Sageli muutuvad ka igapäevane elurütm, suhted lähedastega, tööelu ning arusaam iseendast. Mõnikord võib inimene tunda, et ta ei tule enam toime mitte ainult haiguse endaga, vaid ka sellega kaasnevate emotsioonidega. Võib olla raske leida tasakaalu selle vahel, mida tuleb praegu teha, ja selle vahel, mida iseenda jaoks vajad.

Kuidas need raskused võivad avalduda?

Kõik need reaktsioonid ei pruugi esineda korraga. Samuti võivad tunded haiguse ja ravi erinevates etappides muutuda. Mõnikord võib kõige raskem olla ebakindlus ja ootamine, teinekord aga see, kuidas igapäevaelu on haiguse tõttu muutunud.

Millal võiks abi otsida?

Psühholoogi poole võib pöörduda haiguse mis tahes etapis – diagnoosi saamisel, ravi ajal, taastumise perioodil või kroonilise haigusega elamisel.



Abi võib olla kasulik ka siis, kui tunned, et haiguse ja raviga seotud mõtetega on üksi raske toime tulla. Samuti võib abi olla lähedastele, kes toetavad haiget pereliiget ning kannavad sageli suurt emotsionaalset koormust.

Kuidas psühholoog saab aidata?

Psühholoogiline nõustamine aitab paremini mõista ja sõnastada haigusega seotud kogemusi ning leida viise, kuidas keerulises olukorras paremini toime tulla.



Kohtumistel on võimalik rääkida nii hirmudest, kaotusvalust ja ebakindlusest kui ka praktilistest toimetulekuraskustest. Koos saame uurida, mis sind praegu kõige rohkem koormab ja mis võiks aidata selles olukorras paremini toime tulla.

Mida kohtumistel käsitleme?

Kui terviseprobleemid või raske haigus mõjutavad sinu emotsionaalset heaolu, ei pea sa nende tunnetega üksi toime tulema.

avatar

Kaie Aruoja


Psühholoogia magister


kliinilise psühholoogia kutsetunnistus